MIT teadlase Nataliya Kosmyna ja tema kolleegide ChatGPT uuringus (avaldatud juunis 2025) paluti osalejatel kirjutada 4 kuu jooksul 3 esseed; hiljem neljandas sessioonis lisandus veel üks taaskirjutatud essee. Motiiv oli mõõta nii neuroloogilisi (EEG-ühenduvus / aktiivsus), lingvistilisi (tekstiomadused, n-grammid, semantika) kui ka käitumuslikke (subjektiivne kogemus, autorlustunne, mälu) erinevusi.
Uuringu mõõdetud aju ühenduvus (brain connectivity)näitab, kui hästi erinevad ajupiirkonnad omavahel koostööd teevad. Mida tihedam koostöö, seda enam aju aktiivselt mõtleb, loob ja salvestab infot mälusse. Ühenduvus arvutati kui nende piirkondade ostsillatoorse aktiivsuse korrelatsioon ehk sünkroonsus erinevates sagedusribades (delta, teeta, alfa, beeta, gamma). Kõrgem ühenduvus = ajupiirkonnad töötasid koordineeritumalt, mis viitab tavaliselt sügavamale kognitiivsele töötlusele (nt loovus, mälu, tähelepanu). Madalam ühenduvus = killustatum või vähenenud koordineeritus, mida tõlgendatakse kui pinnapealsemat töötlemist või kognitiivset “väljadelegeerimist” (aju laseb tööriistal “mõelda” enda eest).
Uuringus osales 54 inimest vanuses 18–39 eluaastat Bostoni piirkonnast. Osalejad jaotati kolme rühma ning neile anti ülesanne kirjutada mitu SAT-esseed, kasutades kas:
- OpenAI ChatGPT-d või
- Google’i otsingut või
- ainult oma pead.
N-gram on keeleanalüüsis järjestikuste sõnade või märkide kombinatsioonid tekstis. 1-gram (unigram) = üksik sõna, 2-gram (bigram) = kaks järjestikust sõna jne. N-gramme kasutatakse selleks, et uurida sagedusi ja kordusi tekstis, näiteks millised sõnad või väljendid sageli koos esinevad. Homogeensed või liiga korduvad n-grammimustrid võivad viidata madalale originaalsusele, nagu ChatGPT-rühma esseedes. Mitmekesised n-grammid ja unikaalsed sõnakombinatsioonid viitavad loovusele ja individuaalsele kirjutamisstiilile.
ChatGPT rühm – loovuse asemel kopeerimine
EEG mõõtmised näitasid, et ChatGPT kasutanud rühmal oli kõige madalam ajuaktiivsus. Aja jooksul muutusid osalejad passiivsemaks, sageli piirdudes kopeerimise ja kleepimisega. Esseede sisu kordas samu väljendeid ja õpetajate hinnangul olid need pigem “hingetud”.
Oma peaga kirjutajad – kõrgem ajuaktiivsus ja rahulolu
Need, kes kirjutasid ilma abivahenditeta, näitasid kõige tugevamat ajusiseste ühenduste aktiivsust, eriti loovuse ja mäluga seotud sagedustes. Nad tundsid rohkem rahulolu, olid haaratumad ja pidasid esseesid tõeliselt enda loominguks.
Google’i rühm – aktiivne mõtlemine, rahulolevad kirjutajad
Ka Google’i otsingut kasutanud osalejad paistsid silma kõrge ajutegevuse ja positiivse rahuloluga.
Teine katsevoor: ilma tööriistadeta vs. koos AI-ga
Kui osalejad pidid neljandas voorus ühe essee uuesti kirjutama, ilmnes selge erinevus: ChatGPT-rühm mäletas vähe oma varasemaid töid ja nende ajulained viitasid sügavamate mäluprotsesside puudumisele. “Oma peaga” kirjutajad aga said ChatGPT-d kasutades juurde veelgi loovust ja ajusiseseid ühendusi.
AI võib olla nii pidur kui ka võimendi
Uuring osutab, et ChatGPT ja teised keelemudelid võivad kasutajaid liigselt mugavaks muuta ja õppimisprotsessi pärssida. Samas, õigesti kasutatuna võib tehisintellekt olla hoopis õppimise ja loovuse võimendaja.
Järeldused
Ainult oma pead kasutav rühm näitas tugevaima ja kõige hajutatumat aju-seoste võrku.
Otsingumootorirühm oli keskmine – rohkem aktiivne kui LLM-rühm, aga väiksem kui Brain-only.
ChatGPT rühm näitas nõrgimat EEG-ühenduvust ja vähest ajuaktiivsust.
ChatGPT-rühma esseed olid omavahel üsna homogeensed — sarnased väljendid, teemavalikud, n-grammimustrid.
Sisuline innovatsioon, isikupära ja originaalsus olid ChatGPT-rühmas madalamal tasemel võrreldes teiste rühmadega.
ChatGPT-rühma liikmed ei osanud oma esseede teksti tihti õigesti tsiteerida ega meenutada — see näitab, et tööriista kasutamine võib nõrgendada sügavamat mäluprotsessi.
Aju ühenduvus langes rühmade vahel muudkui tööriistatoe kasvu suunas — tööriistade suurem kasutamine → madalam närviaktiivsus (“cognitive offloading”)
Kolmanda ja neljanda sessiooni jooksul, ChatGPT-rühma osalejad jäid “järjest laisemaks”: nad hakkasid rohkem sõltuma kopeerimisest ja kleepimisest ning vähem aktiivselt mõtlemast.
Autorid kasutavad terminit cognitive debt — st see, et mugavus vähem vaeva nõudvates tööriistades võib pikemas perspektiivis kujuneda võlaks, mis mõjutab loovust, mälu ja iseseisvat mõtlemist.
Osalejate enesehinnangud näitasid, et ChatGPT-rühma liikmed tundsid end vähem esseede autoritena ning olid vähem rahul oma tööga.
Viited
Nataliya Kosmyna, Eugene Hauptmann, Ye Tong Yuan, Jessica Situ, Xian-Hao Liao, Ashly Vivian Beresnitzky, Iris Braunstein, and Pattie Maes. “Your brain on chatgpt: Accumulation of cognitive debt when using an ai assistant for essay writing task.” arXiv preprint arXiv:2506.08872 (2025).
https://arxiv.org/pdf/2506.08872?
https://www.media.mit.edu/publications/your-brain-on-chatgpt/
https://time.com/7295195/ai-chatgpt-google-learning-school/